Teaduslik kalkulaator
![Teaduslik kalkulaator](/media/images/scientific_calculator.webp)
Tänapäeval on kalkulaator üks levinumaid elektroonilisi seadmeid, mis võimaldab teha kõiki põhilisi matemaatilisi arvutusi: liitmist ja lahutamist, korrutamist ja jagamist, protsentide arvutamist, astmeni tõstmist, juure eraldamist jne.
Keerulisemad tehnilised mudelid võivad arvutada ka logaritme ja diferentsiaale, eksponente ja trigonomeetrilisi funktsioone (sin, cos, tg, ctg).
Kalkulaatori ajalugu
Sõna "kalkulaator" pärineb ladinakeelsest sõnast calculo, mis tõlkes tähendab "loen" või "loen". Tähelepanuväärne on see, et calculo tuleb omakorda sõnast calculus - "kivike", mis kaudselt kinnitab versiooni, et iidsetel aegadel kasutati arvutusteks väikeseid kive. Mis puutub esimesse aabitsasse, tänapäevase kalkulaatori eellasse, siis need leiutati üle 3000 aasta tagasi. Tänaseni säilinud proovid leiti tänapäevase Mongoolia territooriumilt.
3.–2. sajandil eKr leiutati keerulisem arvutusseade, Antikythera mehhanism. Ta võimaldas arvutada taevakehade liikumist, samuti sooritada lihtsamaid matemaatilisi tehteid: liitmist, lahutamist ja jagamist. Üks neist mehhanismidest leiti Antikythera saare lähedalt – uppunud Itaalia laevalt.
Teine iidne arvutusseade – aabits – pärineb 6. sajandist pKr ja see on väike soontega tahvel, millesse asetati ritta kivikesed või joonistatud numbritega märgid. Selliseid seadmeid kasutati keskajal Euroopa ja Aasia riikide vahelises kaubanduses laialdaselt.
Mitteelektroonilised arvutid
Antikythera mehhanism, aabits ja aabits on üsna primitiivsed seadmed, mida kasutati lihtsate arvutuste tegemiseks tsivilisatsiooni koidikul. Muide, viimased (kontod) läksid laialt kasutusest välja alles 20. sajandi lõpus – kui elektroonilised kalkulaatorid muutusid suuremale osale ostjatest taskukohaseks. Igatahes said elektroonilise arvuti loomise tõelisteks eeldusteks hilisemate sajandite, 17.–20. sajandi leiutised.
Nii lõi Blaise Pascal 1643. aastal lisamismasina ja 1673. aastal esitles Gottfried Wilhelm von Leibniz oma esimest lisamismasinat laiemale avalikkusele. 1876. aastal konstrueeris Pafnuti Lvovitš Tšebõšev pideva kümnete edastusega summeerimisaparaadi ning 1881. aastal viidi see leiutis lõpule ning võimaldas teostada ka arvude korrutamise ja jagamise toiminguid. Siin lõpeb mitteelektrooniliste arvutite ajalugu ja annab teed tehnoloogilistele seadmetele, mis töötavad elektriga.
Elektroonilised kalkulaatorid
Esimese releede ja pooljuhtosadega elektroonilise kalkulaatori lõi 1957. aastal Jaapani firma Casio, see oli kapi mõõtmetega ja kaalus üle 100 kilogrammi. 1961. aastal töötati Suurbritannias välja kompaktsema gaaslahenduslampe kasutava seadme ANITA Mark VIII ning 1964. aastal esitlesid USA ja NSVL oma arendusi, vastavalt Friden EC-130 ja Vega mudeleid.
Maailma esimene tehniline kalkulaator aastal 1965 oli Ameerika ettevõtte Wang Laboratories aparaat Wang LOCI-2. Lisaks aritmeetiliste tehtetele oskas ta arvutada logaritme. Samal aastal tutvustas Jaapani ettevõte Casio esimest elektroonilise mäluga arvutimudelit, mis suudab lõpetatud toiminguid meeles pidada ja korrata. Ja 1969. aastal esitles Hewlett-Packard 16 mäluregistriga programmeeritavat kalkulaatorit HP 9100A teaduslike ja tehniliste arvutuste jaoks. See oli juba üsna kompaktne, kaaludes vaid 16 kilogrammi ja selle sai lauale panna.
1980. aastatel muutusid kalkulaatorid väiksemaks, odavamaks ning need muutusid kättesaadavaks mitte ainult suurtele organisatsioonidele, vaid ka üksikutele ostjatele. Müügile ilmusid meile tuttavad päikesepatareide ja vedelkristallkuvaritega mudelid, mida toodetakse siiani, hoolimata sellest, et tänapäeval on igas nutitelefonis kalkulaator olemas.
Huvitavad faktid
- Nuppkalkulaatorite arvväärtused suurenevad alt üles, mitte ülevalt alla (nagu mobiiltelefonide ja puutetundlike seadmete puhul).
- Kalkulaatoritahvlil olevaid tagurpidi numbreid saab kasutada erinevate sõnade moodustamiseks: google (376006), boogie (316008) või hell (7734).
- Kaasaegsed elektroonilised LCD-kalkulaatorid võivad käitada keerulisi arvutirakendusi. Näiteks 90ndate legendaarne tulistaja Doom suutis töötada HP Prime G2 mudelil.
Kokkuvõttes võib öelda, et nuppkalkulaatorid, eriti tehnilised kalkulaatorid, ei ole lakanud olemast ja on spetsialistide seas laialdaselt nõutud. Interneti-juurdepääsuga arvutiseadmetes on kõige levinumad võrgukalkulaatorid, mis võimaldavad teil teha matemaatilisi arvutusi.